Kõigi tööriistateraste seas on kiirlõiketeras kõige kallim, kuna see sisaldab väga suures koguses kalleid legeerivaid elemente, nagu volfram – W, koobalt – Co, vanaanium – V, ning lisaks molübdeeni – Mo ja kroomi – Cr, mida leidub selles terases suhteliselt palju võrreldes teiste terastega.Kiirlõiketeraste tüübid:Kiirlõiketeras SW7MKiirlõiketeras SW18Kiirlõiketeras SK10VKõik loetletud elemendid – välja arvatud koobalt – moodustavad terases karbiide, mis paiknevad ühtlaselt sulamisstruktuuris ja annavad kiirlõiketerastele nende iseloomulikud omadused. Koobalt jäetakse eraldi välja, kuna selle ülesandeks on takistada tera teraseterade ülekasvu kuumtöötluse ajal.Terase kõrge kõvaduse eest vastutab muu hulgas süsinik – C, mille sisaldus kiirlõiketerastes jääb 0,7–1,15% vahele. Mida rohkem karbiide moodustavaid legeerelemente terases leidub, seda enam tuleb suurendada süsinikusisaldust, et hoida karbiidide hulk nõutaval tasemel. Volfram moodustab süsinikuga kõvasid, peeneid ja ühtlaselt jaotunud karbiide, mis tagavad suure kulumiskindluse ja hoiavad terase kõvadust ka kõrgetel temperatuuridel („punase kuuma“ töötingimustes).Koobalt takistab kiirlõiketerase ülekuumenemist karastamisel. See suurendab karbiidide hulka terases ning tõstab metalli sulamistemperatuuri töö käigus. Vanaanium suurendab samuti kulumiskindlust ja soodustab terase peene terastruktuuri teket, parandades kuumuskindlust. Kroom parandab terase karastatavust ning molübdeen, mis võib osaliselt volframit asendada, tõstab samuti kulumiskindlust.Kiirlõiketerased jagunevad koobaltirikasteks – millesse kuuluvad vanaadiumi, molübdeeni või süsiniku lisandiga kiirlõiketerased – ning koobaltivabadeks – volframikiirlõiketerased, samuti volframi ja molübdeeni või süsiniku lisandiga terased. Kõik need teraseliigid kuuluvad ledeburitiliste kiirlõiketeraste hulka.